Tarkvara uuendamine või tellimine võib tunduda esmapilgul keeruline ja kallis. Tarkvara hind võibki kallis olla, aga protsessi lihtsustamiseks ja raha kokkuhoidmiseks panime kokku mõned näpunäited, kuidas seda protsessi efektiivsemalt juhtida. Kui oled jõudnud järeldusele, et ettevõtte kasvule aitaks kaasa tehniline lahendus, siis leiad siit olulisi teemasid, mille üle mõelda.
Lühidalt kokkuvõttes saab tarkvara tellimisel raha kokku hoida kui:
Enne, kui sukeldume põhiteemasse, käime kiirelt üle ka kõige olulisemad mõisted. Tarkvaraarendus on lai valdkond, mille alla kuuluvad nii mobiilirakendused, veebirakendused, tarkvaraplatvormid kui ka serverirakendused.
Kliendil, kes pole varem kokku puutunud tarkvaraarendusega, tuleks alustada konsultatsiooniga. Nii saab ettevõtja vajalikud juhtnöörid, et oma ideed hästi läbi mõelda.
Suuremad ettevõtted alustatavad analüüsi tellimisest, mis võib mõningal juhul olla hinnaklassilt võrreldav mõne väiksema rakenduse kogukuluga.
Mida selgemalt on kirjas kogu protsessi skoop (maht) ja põhjalikum analüüs, siis seda odavamalt saab hiljem rakenduse valmis teha.
See aitab arendusprotsessi maksimaalselt optimeerida. Tasub ka arvestada, et analüüs ja eesmärgistamine võib eelarvet märgatavalt muuta, sest protsessi käigus idee muutub.
Analüüsi käigus leitakse paremaid lahendusi ja lisandub uusi ideid, mis lisatakse arendusplaani. Kui need ideed tulevad arenduse käigus, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme. Plaani ümbertegemine võib segi paisata kogu toote struktuuri, samuti võivad pikeneda tähtajad.
Kui arendusfirma teeb hinnapakkumise pelgalt idee kirjelduse põhjal, võib arvestada ca 30% kallima hinnaga.
Tihti võib ebamäärase idee arendamisel olla suurimaks kuluallikaks kliendi ebakindlus. See väljendub pidevates aruteludes ja arenduse soovide muutustes. Kindlasti on arutelud vajalikud, ent liigses mahus (ja tagantjärele) kliendile tarbetult kulukad.
Mõnikord eeldab klient, et ettevõtte tööks vajaliku tarkvara hind läheb maksma 50 000 eurot, sest tuleb ehitada midagi täiesti uut. Tegelikkuses saab liideste abil juba kasutuselolevad teenused ühendada vaid 5000 eurose eelarvega.
Selleks, leida võimalused säästmiseks, tuleb esialgu panustada analüüsi. Kulu, mis võib kliendile esmapilgul tunduda tarbetu, aitab:
Raha ja aega aitab säästa ka see, kui klient endapoolse visiooni lahti joonistab. Esimese versiooni võib vabalt paberile joonistada või kasutada visandamiseks sobivaid platvorme nagu Marvel ja Figma.
AppIT-i näitel alustame 30 minutilisest konsultatsioonist, millele järgneb üldjuhul paaritunnine ühine töötuba. Selle käigus saavad mõlemad osapooled aru, mida ehitama hakatakse. Töötoa lõpuks on valminud täpne rakenduse kirjeldus, millega klient saab küsida hinnapakkumist soovi korral ka teistest arendusettevõtetest. Eesmärk on kliendi jaoks leida parim lahendus ja eelarveks võimalikult täpne tarkvara hind.
Näiteks soovis AppIT-i klient e-poodi, ent kui hakati vaatama kodulehte ja olemasolevat e-poodi, jõuti hoopis platvormi arendamiseni, kus lisaks e-poele ja kodulehele on ka töötajate ülesannete täitmiseks vajalik rakendus. Kuigi esialgne kliendi idee oli pelgalt uus e-pood, siis analüüsi käigus jõuti hoopis uude suunda. Kliendi vajadused olid soovidest erinevad. Täna ehitame kliendile platvormi, mis aitab neil virtuaalses maailmas rohkem kasvada ja füüsilistes poodides pakkuda paremat teenindust.
Äpi arendust tasub vaadata äritulu potentsiaali nurga alt – kui tarkvara hind on 100 000 eurot, aga eeldatav aastane tulu sellest on 100 miljonit eurot, tasub see investeering ennast kiiresti.
Täpne hind sõltub kliendi soovidest ja vajadustest. Kui klient tahab tarkvaraplatvormi, mille hulka kuuluvad serveri- ja mobiilirakendused, veebilehed ja e-pood, siis jääb hinnaklass umbes 100 000 euro kanti.
Keskmise keerukusega äppe on mõistlik osta siis, kui kliendi äriloogika vajab erilahendusega tarkvara. Sellise tarkvara hind algab 20 000 eurost, mille sees ei ole analüüsi ega dokumentatsiooni. Kui rakendusele on lisaks vaja serverirakendust ja back-end arendust, algavad hinnad juba 50 000 eurost.
Juhtudel, kui on vaja äärmiselt lihtsakoelist rakendust, võib kasutada ka tänapäevaseid veebirakendusi, kus ise ühtegi rida koodi kirjutamata saab rakenduse valmis “lohistada” erinevatest valmis komponentidest. AppGyver ja Bubble on selle jaoks populaarseimad platvormid.
Kuigi lihtsama rakenduse või esmase töötava prototüübi saab neil isetegemise lehtedel kokku panna, siis ükssarviku ehitamiseks jääb neist siiski väheks. Need lihtsalt ei ole skaleeritavad.
Kui 5000 euroga ehitatud rakendus toob miljonilise investeeringu, siis on see esialgu vägagi mõistlik. Kuid seda tuleb teha teadmisega, et hiljem tekib vajadus kõik ümber ehitada. Palju sõltubki eesmärgist ja äriloogikast.
Siia tuleb lisaks veel testimine ja projektijuhtimine, mis küll 20 000 eurose eelarve sisse ei mahu, ent on samuti väga oluline arenduse osa. Kuigi sageli soovivad tellijad võtta need tegevused raha kokkuhoidmise eesmärgil enda õlgadele, soovitame jätta need siiski professionaalidele.
Arendaja on testimises palju detailsem, samuti tulevad vead välja turvalises keskkonnas.
Kui vea avastab rakendust kasutav klient, võib see lõppeda kehva hinnanguga äppide poes, mida alustav ettevõte endale lubada ei tohiks.
Lisaks peab kirjutatud kood olema hästi dokumenteeritud, et see oleks arusaadav ka teistele arendajatele. Dokumenteerimine annab arendajatele infot, kuidas erinevad loogikad töötavad ning milliseid tööriistu on kasutatud.
Rakenduse arendusele kulub minimaalselt 3 kuud ja seda juhul, kui klient teab täpselt, mida ta soovib. Arutelu faas enne seda võib kesta kuid või isegi aasta. Ent arutelu faasist kindlasti ei pääse – nii tellija kui arendaja peavad omavahel klappima ja saama ühtselt aru eesmärgist.
Rakenduse valmimise lõpus toimub arendamisega paralleelselt ka hoogne testimine. Oluline on rakendus saada äpipoodidesse võimalikult kiiresti ülesse, sest alati säilib oht uute ideedega seda hetke edasi lükata. Uuendusi saab rakenduses teha ka siis, kui kliendid seda juba kasutavad.
Väiksemate osade kaupa arendamine ja kasvamine aitab tarkvara hinda kokku hoida, aga siis peab see olema teadlik strateegia ja täpselt planeeritud tegevus.
Samas tasub silmas pidada ka seda, et kõikide rakenduste puhul ei tule selline “jupitamine” kõne alla. Seda eelkõige seetõttu, et konkurentsitihedas maailmas võib mõni suur kaasvõitleja kopeerida ja ehitada sarnase funktsionaalsuse märgatavalt kiiremini. Sellisel juhul tuleb minna tõesti täie fookusega peale, et püsida konkurentidest üks sammuke eespool.
Võta meiega ühendust tasuta pooletunniseks konsultatsiooniks! Anname nõu ja arutame parimaid lahendusi sinu ettevõtte jaoks. Jagame sinuga läbi kogemuste õpitud teadmisi ja aitame järgmiste sammude planeerimisega.
See artikkel on kirjutatud Riin Lisett Rei poolt koos Arnold Sangleppa (AppIT CTO) ja Heikki Mägiga (AppIT CEO).
Kommentaarid