Kodulehe kiirus on muutunud interneti ajastul ettevõtte visiitkaardiks. Kui kodulehe avamine võtab potentsiaalsel kliendil üle kolme sekundi, on 25% tõenäosus, et inimene sulgeb lehe ja otsib järgmise. Kiire koduleht on oluline igale ettevõtjale, sest isegi kui turundussõnumid on viimase peal, ei aita see müüa kliendile, kes sinu kodulehele ei jõua.
Lisaks, kui Google arvates on leht aeglane, siis saab su leht kehvema skoori ja madalama koha otsingumootoris. Ning nagu me kõik teame, siis Google otsingu teisel lehel olles ei jõua sa ilmselt kunagi oma klientideni. Uuringud on näidanud, et teisele lehele jõuab ainult 5% otsingu kasutajatest.
Kodulehe kiiruse testimiseks on internetis palju võimalusi. Osad annavad väga detailset infot, millest oskavad vajaliku välja lugeda vaid “pädevustunnistusega” arendajad, aga samas on ka lihtsasti arusaadavaid teste. Anname siin paar soovitust, millistel lehtedel võib oma kodulehe kiirust testida:
Google PageSpeed Insights – Google test on ilmselt kõige levinum. Samas võib olla testi tulemuste lugemisel ja arusaamisel vaja abi.
Uptrends – Siin saab testida nii desktopis kui ka mobiilis avamise kiirust. Oluline on jälgida mõlemaid, sest eelmisel aastal tehti pea 60% otsingutest kasutades telefoni.
Pingdom – See test annab kohe ka praktilisi nõuandeid, kuidas kodulehe kiirust parandada. Võrreldes eelmise lehega kasutavad nemad kiiruse mõõtmiseks sekundite (s) asemel millisekundeid (ms). Lehe avanemiskiiruse (Page Load Time) mõõtühik on pigem millisekund. Erinevatel lehtedel testides tuleb mõõtühikuid tähelepanelikult jälgida.
Lehe avamise kiirust mõõdetakse lehel klikkimisest kuni täielikult äralaadimiseni.
Kui oled kodulehe teinud oma jõududega, siis 60% kiirus on suurepärane tulemus ning sellest ilmselt paremat skoori on raske saada. Ise saab lehti teha näiteks Voogis või Wixis valmis elementidest. Hea tulemus on juba 80% ja üle selle, ent selle saavutamiseks peab leht olema üldjuhul loodud arendaja poolt.
Kodulehe tegemiseks on kaks võimalust – ehitada leht valmis serveri poolel või kasutajaliidese poolel. Esimene variant eeldab üldiselt arendaja teadmisi ja oskusi. Teisega peaks hakkama saama ka need, kes ei ole arendajad.
Kunagi olid lehed lihtsakoelised – HTML lehed, mis tehti valmis serveri poolel. Kasutaja läks lehele ja server manas kogu sisu korraga ette. Umbes sellised, nagu järgneval pildil.
pilt: https://www.webdesignmuseum.org
Tehnoloogia arenes ning tänapäeval on olemas kasutajasõbralikud platvormid, mis võimaldavad kodulehe panna kasutajaliidese pool kokku juba valmis osadest, lisada sinna erinevaid lahedaid animatsioone, GIFe ja põnevaid liikumisi.
Kui aga ehitada koduleht otse serverisse, saab kogu info “kokku pakkida” ja näidata kasutajatele sama sisu ilma igakordsete ajakulukate päringuteta. Tulemuseks on kiiremini laetud koduleht.
Lisaks võib üks plugin peita endas tuhandeid ridu koodi. Selleks, et plugin teeks seda, mida soovid, annab ta sulle koodi, mis sisaldab kõiki tema funktsioone. Isegi siis, kui sa kasutad sellest vaid väikest osa, peab leht laadides kogu koodi läbi töötama ning see võtab aega. Samas oskab hea arendaja sinu soovi teoks teha paari koodireaga ning lehe kiirust see ei aeglusta.
Optimeerimata kood on ka Google arvates kahtlustäratav, ning seetõttu ei saa leht otsingumootoris head kohta.
Kui lehe kiiruse testide tulemus ei ole piisavalt kõrge, siis võta meiega ühendust tasuta konsultatsiooniks! Vaatame koos üle, kuidas saad sinu lehele Googles paremat kohta ja rohkem külastajaid.
See artikkel on kirjutatud Riin Lisett Rei poolt koos Arnold Sangleppa (AppIT CTO) ja Heikki Mägiga (AppIT CEO).
Kommentaarid